[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

ei puis ega mais; ei puus ega maas
mitte kusagil
cit Ta ei leidnud rahu ei puis ega mais. F.R. Kreutzwald

[kellelgi] {endal} on suu peas; [kellelgi] {endal} on lõuad peas
keegi on ise võimeline enda eest kostma, vajaduse korral ise midagi ütlema
Tal endal suu peas, mis sa kogu aeg tema eest räägid!
cit „Aitab!“ katkestas Mihkel Kusti laulu, „meistril omal suu peas. Tahab – laulab, ei taha – on vait..." A. Hint

kust tuul puhub {taipama, aru saama, ...}
asja tõelisest olemusest aru saama
cit „Sa siis süüa ei tahagi?“ „Ma ei või lõhnagi kannatada,“ vastas Meelita, lootes, et ema juba ise taipab, kust poolt tuul puhub. E. Krusten
cit Ah, vaat kust tuul puhub, meie Aaralt tahab naist võtta. M. Talvet (tlk)
Nüüd ma tean kustpoolt tuul puhub. Sa oled armunud!

lihas ja luus olema
igiomane, sisse harjunud olema
cit Eestis näikse arvamine lihas ja luus olevat, et poliitikat ainult vale ja pettusega saab ajada. E. Vilde
lihas ja veres olema

nagu (kui) tuli toores puus {vinduma}
kehv, vaevaline, vilets {olema}
Nende kooselu oli nagu tuli toores puus.
Vindun kui tuli toores puus, ei ela ega sure.

{nii} et suu vahutab (vahul) {peas} {rääkima, ...}
rohkesõnaliselt, bravuurselt {millestki rääkima, ...}
Räägib nii et suu vahutab.
cit... nüüd vahutas suu tänust ja kiitusest. L. Koidula

silmad on pärani {peas}; silmad ja suud on pärani {peas}; suud ja silmad (suud-silmad) on pärani {peas}
keegi on üllatunud, ehmunud, kohkunud; üllatunult, kohkunult
Vahtis silmad pärani peas elevanti.
cit Poisikestel silmad ja suud uudishimust pärani. R. Sirge
cit Kuulas kogu pere, suud-silmad pärani. R. Roht

suud ja südant puhtaks rääkima; suud ja südant tühjaks rääkima
kõike avameelselt välja ütlema või ära rääkima
cit Isegi kolikambris ei käinud ta enam suud ja südant puhtaks kirumas, vaid vaatas tardunud pilgul aknast välja... A. Uustulnd
suud puhtaks rääkima

suud puhtaks pühkima; mokka puhtaks pühkima; nokka puhtaks pühkima
millestki kasulikust, ihaldatavast, oodatust ilma jääma, kellestki või millestki vastutahtsi loobuma
Jälle pühi suu preemiast puhtaks.
Sellest tüdrukust pidi vanapoiss suu puhtaks pühkima.
cit... et kui tema võtab Mäe Liisi, pühkigu suu Oru kohast puhtaks. A.H. Tammsaare

suud puhtaks rääkima; suud tühjaks rääkima
kõike avameelselt välja ütlema või ära rääkima
Eks nad või napsiklaasi juures suud puhtaks rääkida.
cit Mõlemal pärast kergem. P. Kuusberg
cit Laskis kõigil volinikel suu tühjaks rääkida. J. Kärner

suu ja silmad (suud ja silmad, suud-silmad) {on} pärani {peas}; suu ja silmad (suud ja silmad, suud-silmad) {on} ammuli {peas}; suu ja silmad (suud ja silmad, suud-silmad) {on} laiali {peas}
imestusest, üllatusest, ehmatusest vms lahtise suu ja pärani silmadega
No, mida sa seisad, suud-silmad pärani, kas pole enne sellist asja näinud või?
Suud ja silmad laiali vahitakse uhkes saalis ringi.
cit Ehmunud semud jäid istu – suud-silmad laiali/ ma õue, suud ja silmad ammuli. K. Ristikivi

suu jookseb {peas}
keegi aina räägib, lobiseb vahetpidamata
Ei tema väsinud ega tüdinud, suu käis peas hommikust õhtuni.

suu käib {peas}
1. keegi sööb vahetpidamata
Laste suud käivad hommikust õhtuni, enam ei jaksa nii palju toitu osta.
2. keegi lobiseb vahetpidamata
Päev otsa suu käib, mu kõrvad jooksevad juba virtsavett.

suu {on} ammuli {peas}; suu {on} pärani {peas}
lahtise suuga; äärmiselt imestunult, jahmunult, üllatunult
Vahib suu ammuli peas, mis juhtus.
ammuli suuga (sui)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur